1973

eilne kohtumine kirjanikuisandaga (paremal) läks nihu juba sellest hetkest, kui mul oli 15 minutit eesti majani jõudmiseks, mina aga alles tammsaare tee tagumise otsa juurest kesklinna poole startisin. kell oli ammu pool kuus läbi, kui mina alles liivalaia tänaval ummikus istusin. hea, et paak seal seistes tühjaks ei saanud. oleksin jäänud veel lollimasse olukorda kui niigi olin.
mismoodi käituda, kui sa saad kokku inimesega, kes oleks nagu harjavarre alla neelanud? kui ta on nii neetult eneseateadlik ja endast heal arvamusel? kui sa oled üritanud tema raamatut lugeda, aga paarikümne lehe järel ei paku see sulle mingit pinget, sest sinu meelest on see lihtsalt kehvasti kirjutatud, olgu mees kui tark tahes, samas on kuidagi piinlik seda autorile tunnistada? sa vaatad seda meest enda vastas laua taga, kelle sünniaasta on sama kui sul endal, aga kellest jääb mulje nagu 60-aastasest, ja mõtled tahtmatult, et kas sa ise oled ka selline?