külkad

hommikul käisime tõnuga vaatamas, kuidas meie küla tanel reesna oma külkat valmis pani. see ei tahtnud tal kuidagi käima minna. õhtul olid tanel ja ruslan sellega siiski türil võistlustel ja igasugu maailmameistrite-willemsenide-sakslaste-lätlaste keskel ühes sõidus üheksandad ja teises kolmeteistkümnendad. minu meelest on see väga tubli. kolmandasse sõitu nad enam ei läinud, ei teagi, miks. ühel palaval suveõhtul väga lühikeste vahedega järjest kolm sõitu teha on üldse üle mõistuse raske. higi voolas ojadena ning tiik ja veekraanid näisid olevat väga armastatud paigad.
paar päeva tagasi käisime keila rajal. seal on mitu aastat uuselanike ja krossisõitjate vahel terav seis, aeg-ajalt kutsutakse politsei tüli lahendama, kes ähvardab rahvast ikka pokri pista. raja kõrvale maja ehitanuid häirib müra. siis tekkis mõte, et kui tõnu peaks juhtumisi elama mõnes neist majadest, siis nõuaks tema, et raja peal sõidaks vähemalt üks ratas 24 tundi järjest. ta oli igal juhul väga pettunud, kui seekord oli rada puhta tühi!