3. päev lasteaias

esimesel hommikul olin tõnu lasteaeda jättes õhinat täis. nagu oleks mingisse teise, vabamasse maailma astunud. esimesed tunnid kulusid millelegi nii heale, mida pole aastaid teinud. nüüd olen kaks päeva temaga istunud seal, kahju hakkas väikesest inimesest. täna võtsin igavuse peletamiseks kaamera kaasa. neid väikesi kurvameelseid tüüpe on seal veelgi, aga teised on palju vapramad kui tõnu. kas see on lohutus, et ta on kõige väiksem?