kvaliteetaeg

kell on 12 läbi (öösel). koridorist on kuulda, kuidas üks laps teise järel üles ärkab ja karjuma hakkab, kui õde talle süsti tegema tuleb. ootame tõnuga oma korda. eile (see oli vist kolmapäeva öö, haiglas läheb ajaarvamine kergesti sassi) ärkas ta õudusest kisendades, ise üleni kuum ja läbimärg - oli seda süstimist ilmselt unes näinud. kui ta lõpuks maha rahustada õnnestus ja uinus, ei läinudki palju mööda, kui oligi päris õde päris süstlaga kohal.
veedame tõnuga tallinna lastehaiglas kopsupõletikuga kvaliteetaega. kindlalt nelja seina vahele suletud. koridori minna ei või. rääkimata "poodi sööma" ja loomulikult koju minemisest, nagu laps lakkamatult mangub. nii väikesele inimesele on keeruline selgitada, miks ta siin on ja peab reipalt taluma kõike, mis temaga ette võetakse. kuigi ta on igasugu süstide ja värkide puhul tegelikult uskumatult vapper. valades oma pahameele ja maailmavalu ema, kui isiku peale, kes kogu selle vandenõu taga ju kahtlemata on.
mis seal ikka. järgmine süst on kuue paiku hommikul. õdedel on vist magavatele lastele süstalt lihtsam sisse torgata, kui ärkvel olijaile. las emad siis tegelevad unest äratatud tagajärgedega ise.
eks me saame hakkama :)