real-estate crap

EPL kirjutas remondimeeste puudusest kinnisvaraturul. üks number seal oli hämmastav - 2-toalise korteri remondiks kulub vähemalt 150 000 krooni. seda on rohkem kui maksis minu 2-toaline korter, kui selle umbes 8 aasta eest ostsin. iga kord, kui näen statistikat selle kohta, kui palju inimesed on hakanud pangast laenu võtma ja kui pikaks ajaks, läheb mul süda pahaks. millega see lõpeb? kust inimesed kõik selle raha võtavad? keskmine palk ei ole nii suur, et seda võimaldada, kuidas nad seega hakkama saavad? kas nemad, kes nad neid suuri laene võtavad ja ostavad neid igavaid ja ülehinnatud kortereid-maju, on tõesti selle olukorra üle õnnelikud ja uhked?
mul ei ole sellele vastust, mulle lihtsalt ei meeldi, kuhu asjad liiguvad. vabadus see küll pole.

Päevaleht wrote about the shortage of repairmen on the real-estate market. there was one number that struck me - to renovate a 2-room apartment costs at least 150 000 kroons. that is more than my 2-room apartment cost when i bought it about 8 years ago. whenever i see numbers about how much loan people have started taking from the banks and for how long time, it makes me sick. where does this end? where do people take all this money from? the average salary is not as high to make all this affordable, so how do they manage. are they who take these huge loans and buy all the dull and overpriced homes really happy and proud about the situation?
i don´t have an answer to this, i just don´t like where all this is leading. freedom it is not.