tuur

pootsmannil täna jälle väike jooksutuur. küllap käis oma semusid külastamas... olen kuri ja süümekas on ka. tal on igav, minul pole aega nii palju tegeleda koeraga, kui varem, nüüd siis otsibki ise omale meelelahutust. pühapäeval tahaks jõuda tiina&co üritusele viljandimaale, teeks koerale ometi väheke rõõmu.

kuidagi murelik? 

igaüks ajab oma asju 

tõnn ja henrik 

kaks kiilakat ja venna 

murukangelased venna ja pille lõpetasid mõne nädala eest külvamise 

offroad a la suomi.  

menee, menee

favor offroad algas kuidagi õnnetult. oleksin peaaegu ühele mersule tagant sisse keevitanud, sest ei leidnud pidurit üles, peaaegu. no turvamees, kes seal kõrval seisis, oleks saanud naerda, kõht kõveras...
aga muidu oli väga vahva! ja nagu näha, soomlased mitte ainult ei võitnud, vaid nautisid ka pealtvaatamist omal moel täiega.

teelised4 

teelised2 

kylkasoit6 

kylkasoit5 

kylkasoit3 

kylkasoit2 

999-5 

999-4 

rabarberikook

nägin ühel päeval poes selle aasta esimest värsket rabarberit ja reedel tegin sellest koogi. kullo tõi tehnikaringi poisid meie maja juurde, sest nad tahtsid külka kallal natuke nokitseda ja pärast sõitma ka minna. kullo oli neile juba kuid lubanud, et ükskord saab ja poisid ootasid seda hirmsasti.
käima see ratas mõne aja pärast läks, jäi veel ainult üks väike probleem - pents. aga lõpuks said kõik sõita, tehnikaringi poisid ja laura klassiõed ja villem ja georg ja kes siin maja juures parasjagu sattusid olema. ninad ja kõrvad olid ka kõigil punased, sest ega sõites see ilm soojemaks küll ei läinud.
pärast istusime meie juures jõime teed ja poisid pistsid koogi pintslisse umbes sama kiiresti kui pootsmann eile oma sünnipäevamaksavorsti.
ja tuutu oli väga rõõmus, et tal oli NII PALJU mängitajaid.

kalamaja mis ei ole kalamaja

eile riias autonäitusel. maserati, ducati, ferrari, hansa lizings...
tuutu pidas täitsa hästi vastu, imes liisingufirma värvilist kaelapaela ja vahtis ringi.
aga näituseväljaku lähedalt, kui pärast lapsega jalutamas käisime, leidsime midagi kalamaja sarnast, mis oli isegi veel lahedam kui kalamaja. seal oli üks vana vabrik, midagi linnahalli sadama lähedase kompleksi sarnast, millest enamik oli korteriteks-büroodeks korda tehtud. selline siseõue ja oma restoraniga värk, väga uhke. ja ümberringi palju vanu tööliselamuid, suuremaid ja väiksemaid, puust ja kivist, uhkete nurgatornidega nagu kirikud ja ilma. kõik rohkem või vähem coolilt, hoovis vanad bmw ja fordiparsad vastukaaluks tänavail seisvatele maasturitele ja sportautodele, millesarnaseid eestis naljalt ei kohta. tõsine agul, räpakad aga tähtsad agulikoeradki tänavail ringi luusimas. otsast olid mõned majad ka väga kenasti korda tehtud ja millegipärast on olnud lätlastel tahtmist mitte ehitada kasumi maksimeerimiseks kolmandat-neljandat klaasist korrust kõigile majadele peale. et kõik see ilu asus jõe ääres otse vanalinna vastas, on see kindlasti mitmes mõttes hinnaline paik elamiseks.

mull 

Anna ja suuremad 

murdosa meie maja lastest

täna lubasin haraldil, hermanil ja eva-paulal teleobjektiiviga kaamerat katsuda, et kui raske see on. sest harald küsis, miks kaameral nii pikad jalad all on.
tegelikult läksin õhtul välja, et võrre pildistada, aga nagu kiuste, neid jälle ei olnud. harjutasin siis jalgrataste peal kätt.

koristaja 

kurg ja tema kodu 

veetorn

kurg on oma vanas kodus, veetorni otsas, kohal. üks vanaproua koristab juba mitu päeva kokkulükatud küüni varemeid. tõstab vanu laudu käru peale, teeb vahepeal pausi ja tõmbab suitsu, ja askeldab aga edasi. kiiret ei paista tal kusagile olevat. nagu vist kurelgi. terve pikk kevad, suvi ja sügis on veel ees.

põld viinatee ääres

olin sookurgesid juba rohkem kui nädala otsinud, aga täna nägin neid lõpuks. käisin viinatee ääres mahavõetud metsa pildistamas. seal kuulsin, et haned lendasid üle, siis tulid sookured ka. ja eelmise aasta viljapõllul kuivanud kõrte peal nad olidki. ei uskunud, et neile lähedale pääsen. eriti pootsmanniga, kes hakkab alati linde taga ajama, kui neid näeb. aga ta on ju selline "linnukoer", et niisama lihtsalt lindu ei märka, kui see tal just nina ees pole.
päris lähedale ei julgenud ikkagi minna, linnud olid end just õhtuks puhkama seadnud ja väga inetu olnuks neid nüüd kõiki lendu ehmatada - kuigi sellest oleks kindlasti saanud uhke kaadri. loojuva päikese eelne kuldne valgus oli igal juhul imeilus...