henrik ja tõnu

sugulased

rätsep vs kuusk

kristjan rätsep (212) tegi eile kuimetsas esimese sõidu stardis kuusele (43) üks-null ära nii, et kuusk ei saanud temast kogu sõidu jooksul kuidagi mööda.

lajal ja juunior

kuimetsas oli täna vana laansoo korraldatud kross. ta poja mänedzher mart lajal lippas oma juuniori sabas. kõrvalt kostis lõõpimist, et lajal peaks ketsid jalga panema, nende kingadega ei saa ju joosta.
head jaani!

külkad

hommikul käisime tõnuga vaatamas, kuidas meie küla tanel reesna oma külkat valmis pani. see ei tahtnud tal kuidagi käima minna. õhtul olid tanel ja ruslan sellega siiski türil võistlustel ja igasugu maailmameistrite-willemsenide-sakslaste-lätlaste keskel ühes sõidus üheksandad ja teises kolmeteistkümnendad. minu meelest on see väga tubli. kolmandasse sõitu nad enam ei läinud, ei teagi, miks. ühel palaval suveõhtul väga lühikeste vahedega järjest kolm sõitu teha on üldse üle mõistuse raske. higi voolas ojadena ning tiik ja veekraanid näisid olevat väga armastatud paigad.
paar päeva tagasi käisime keila rajal. seal on mitu aastat uuselanike ja krossisõitjate vahel terav seis, aeg-ajalt kutsutakse politsei tüli lahendama, kes ähvardab rahvast ikka pokri pista. raja kõrvale maja ehitanuid häirib müra. siis tekkis mõte, et kui tõnu peaks juhtumisi elama mõnes neist majadest, siis nõuaks tema, et raja peal sõidaks vähemalt üks ratas 24 tundi järjest. ta oli igal juhul väga pettunud, kui seekord oli rada puhta tühi!

viimaks ometi

õnnestus metsatöll laivis ja koos ramiga ära näha. äge minu meelest. väga. väge neis on. ja sisu ka. kahju, et ma oma lugu tookord talvel valmis ei saanud, kui neist kirjutama hakkasin. aga tundus kuidagi nõme teha jutt bändist, keda ainult plaadi pealt kuulnud oled. nüüd on neist muidugi nii palju juttu tehtud, et erilist mõtet asjal pole. aga hea ikka, kui rohkem inimesi teab, et niisugune väärt asi on olemas.

perepilt hiire ja põgenevate preilidega

juuni

sellist pilti näeb juuni alguses vist igal pool eestis. kaie lõpetas 9.nda!

suvi

juustujutt

huvitav, kas kusagilt oleks võimalik saada infot selle kohta, kui kaua laagerduvad need eesti juustud, hollandi leivad jm võileivapealsed, mida meil poodides üldiselt müüakse? on see aeg mõõdetav päevades või ehk isegi tundides? itaallased jt juustumeistrid laagerdavad oma maitsvat kraami mitmeid-mitmeid kuid. mitte et ma mingi eriline peenutseja oleks, kellel sünnib süüa ainult välismaist kraami, aga juust võiks ju olla nii kõva, et teda kasvõi külmkapist võetuna oleks võimalik lõigata ilma, et viil miljoniks tükiks ei mureneks.
ühte head juustu, esko talu oma, saab sakust rocco poest, aga see maksab ka oma 100 krooni kilo:)

laager

teisipäeval võrumaal. krossipoisid kuulasid, kuidas avo leok neid "edepidurit" kasutama õpetas ja muid rajal ellujäämiseks olulisi oskusi jagas. leok kimas atv-ga ringi, nagu oleks kõik kõige paremas korras. hoian väga pöialt, et tal hästi läheks. kunagi, kui autobildile temast ühe loo tegin, olid lootused peaaegu sama kõrged, nagu praegu on vennapoeg tanel leokiga. aga siis juhtus see õnnetus...

keskkonnaüritus - järg

mõni inimene kohe on sellise näoga, et ta võiks joonelt koomiksis üles astuda. reiljan on minu meelest üks neist

piirivalveputka uuestisünd seminari-saunahoonena

pauerpointi-orjus

olin 3 päeva ühel seminaril. rohkem kui 10-st esinejast, kui paljud suutsid rääkida ilma pauerpointi slaidideta? teise päeva õhtuks olin veendunud, et sellega ei saa hakkama ükski neist. kolmandal hommikul selgus siiski - hardo aasmäe, vana kooli mees, tuleb sellega mängeldes toime, ja räägib seejuures veel kõige huvitavamalt.
minu meelest tuleks pauerpoint arvutitest lihtsalt kuidagi kõrvaldada. võibolla tuleks need esinemised siis kuidagi põnevamad ja neis oleks rohkem pointi.

Täiesti Ühinemata Ratturite Assotsiatsioon

Mareki üritus tabava nimega Türisalus oli väga mõnus. vihmast hoolimata. aitäh!