luks värk

vana uudis on see, et esmaspäevast tuleb päevaleht u poole seitsme ajal hommikul. väga luks, lased hommikul koera välja ja ühtlasi võtad postkastist lehe. polegi ammu hommikukohvi juurde lugenud ajalehte.
ja mõistus on vist võitnud, sest see poole seitsmene äratus on ikka meie vana postisierra diisli lödin. et ei olegi päevaleht endale eraldi lehevedajat palganud.

tore leid

laupäev, tagadi
laura leidis kuskilt kaltsukast selle vana kooli rula. kõigile lastele meeldib, sest sellega saab sõita :)

mordori külje all

kolmapäev, savala
uskumatu, et siit mõne kilomeetri kaugusel on tohutu suur aidu karjäär, ja teisele poole, natuke kaugemale jääb kiviõli oma igasugu kombinaatide jm-ga.
väike maidla vald on nagu viimane lahke maja mordori külje all. ja väga suure tõenäosusega seda ilusat kohta varsti enam ei ole...

armas

teisipäev, tallinnas

"usun siiski

et lõpus läheb meil kõigil hästi. muidu ei oleks mingit mõtet elada."
natuke sügavat soome masendust. justkui eesti omast veel vähe oleks.

soovitus vist :)

tundub olevat asi, mida vaadata, kuulata ja toetada

vaat sellised mehed

juuli, kiviõli
leidsin kiviõli mäkketõusupiltide hulgast sellise seltskonna. härrad on rootsimaalt

15 000 lugu

muusikainimesed räägivad, mida väike valge karp, kuhu mahub lõpmata palju lugusid, muusikaga teeb.
minu väikeses karbis, mis väga helesinist valgust välja ajab, on hirmvähe lugusid. mulle see karbindus kuidagi ei sobi. vahel ma käin küll küla vahel koeraga jalutamas, klapid peas, aga see on kuidagi veider minu jaoks. üldiselt asendab see karp meil katkiläinud dvd-mängijat ja puuduvat raadiot :)

rõõm

täna, pärnus
ehk me saime emale natuke rõõmu valmistada. ja võibolla oli veel mõnel inimesel meist veidigi rõõmu.

teine maailm

mul on autos juba mõnda aega olnud hoopis erinev maailm sellest, kus ma tegelikult elan. see on segu olnust, unistustest, sellest, milline ma kunagi olen olnud, inimestest minu ümber, asjadest, mis on juhtunud ja vast kõige rohkem, mis on juhtumata jäänud. mul on seal nüüd "kaks tüdrukut", "ärkamine" ja "pilve piiril". hommikul ma venin lasteaeda väga aeglaselt. ühe jääääre loo jõuab ikka selle teega ära kuulata, ja teise tagasi tulles.
väga veider on kuulata vanu kassette, mille lugusid arvasin end unustanud olevat. aga see muusika on vist liiga sügaval minu sees. ja veel veidram on neist olnud ja olemata jäänud asjadest uut lootust leida.
igal juhul suur aitäh, et mul nüüd autos jälle muusika on:)

oranž

pühapäev, tankodroom
sai siis lapsele natuke oranži värvi tähendust näidata :)

tavaline laupäev

üks tüdruk sõitis täna favor offroadi. ta murdis siduriheebli ja võibolla parema käe väikese sõrme luu. ta oli lõpus üsna vihane, sest lootis väga võita.
üks poiss sõitis ka samal võistlusel. tema ei murdnud vist midagi. sõitis hoopis kõigist teistest nagu postidest mööda.
neil oli kahepeale sama mehhaanik, jetu, ja nad sattusid korra koos boksi ka.

buss

september, tagadi
ma ei tea enam, mis on see koht, kuhu mina sobin.

puudub

inimese elus ei ole ette nähtud sündmust nagu surm. vähemalt kaarditootjate arvates. mina ei suutnud leida kaarti, millega oleks päriselt paslik kaastunnet avaldada. kas tõesti on ainus võimalus kuulutus ajalehes?

minu elu

eile õhtul, jumindal
võibolla see kirjeldab kuidagi segadust, mis minus praegu on. natuke metsik, aga ilus, ja vaade on avar. kukkumine võib ka kõrge olla. ent on võimalus ka lendu tõusta.

mmm

laupäev, holstre-nõmme
mehhaanikute ja sõprade üleriigilised meistrivõistlused. ja egotrippajaid oli VÄGA palju. miška, kullo ja jaan sealhulgas. lõbus oli.