suvi läbi

võib vist ketsid varna riputada. tõnu on neile kõvasti vatti ka andnud ja mehised augud sisse kulutanud

kuidas?

selline
ja
selline asi
mulle lähevad need korda. aga ma ei tea, kuidas kirjutada sellest nii, et ma ei saaks isand hõbemäelt vastust: teema on huvitav, kuid lugu ei leia avaldamist. nagu juhtus ühe teise looga.

egotripp

röövel 2

laupäev, soomaal
värve ei olnud veel eriti. aga päikest küll

saba

august, viljandi

post

päevaleht saatis kirja, et nad tahavad varahommikul postkasti jõudma hakata. praegu jõuab leht 11-12 ajal, neljapäeval isegi hiljem. aga enne seitset ärkan ma siiski postiauto hääle peale akna all - siis tuleb naabritele postimees. lõuna ajal teeb sama postiljon veel ühe ringi teiste lehtede ja kirjadega. nüüd päevalehel on plaan veel eraldi keegi oma lehte vedama panna. tundub väga "mõtekas" ja "säästlik" plaan olevat. ei tea, miks nemad tavalise postivedajaga diili ei saa teha?

tankla: romula

suvi 2004 ja suvi 2006, tagadi

pikk lugu

kurdeti eile, et ma nii lühikesi juppe kirjutan siin. minu meelest ei viitsi inimesed pikki lugusid lugeda. ma ise vähemalt ei viitsi blogidest pikki heietusi lugeda. ja artikleid ma kirjutan ju lehtede jaoks, kes tahab, see loeb sealt. ei ole ju mõtet neid siin ümber jutustada.
aga üks pikk lugu siinkohal siiski. meeleolukas kirjeldus sellest, kuidas aastal 1985 üks inglane võttis osa rahvuste krossist ja pidi selleks kuulutustelehest ühelt koolipoisilt võrri ostma. sest kawasaki tehas ei olnud nõus talle ratast andma. ja tuli selle stock-rattaga oma klassis kuuendaks, meeskond üldse viiendaks.
hoiab siis jussile, aigarile ja tanelile pöialt!

smart

sõitsin täna smardiga. onutütrel ja ta sõbral on üks. itaallaste värk, nende jaoks on normaalne osta selline auto. aga eestis on smart rariteet.
ja väga lõbus oli see väike ots narva maanteelt liivalaia tänavasse. pidin riinul süles istuma, sest rohkem istekohti polnud. möödakäijatele tegi nalja küll. seest on masin muuseas hulga suurem, kui väljast paistab. jalgadel oli küll üsna sama palju ruumi kui minu suures saabis.

jalakas ja mereröövel

eile õhtul, no teatris
strandbergil ja ta mõttekaaslastel näivad olevat väga suured plaanid. enamik neist meeldib mulle väga. ka mina ei taha, et maidlas ja naabervaldades kaevandama hakatakse. ka mina tahaksin elada energiasäästlikus kodus. ja veel igasuguseid asju
ainult naiivse inimesena arvan, et pärast erakonna loomist ei ole maailm enam endine. kuidagi ei tahaks, et see asi inetuks läheks. austus lauritsa, strandbergi, jalaka jt vastu on lihtsalt liiga suur.

omapead

vennna räägib, et hakkab vist sõpradega miskit koos majandama. ahto ütles, et tal on sama plaan. tammaru-isand juba tegutseb laagris koos virgoga. naabri-argo arvas ükspäev õue peal, et masendav on ainult see, et ta juba varem ise asju ajama ei hakanud. ja muidugi isa, tema teeb ju ammu jahte, mida ta ikka on tahtnud teha.
äge, kui ei pea kuskil mingeid tähtsaid isandaid-emandaid orjama. saab ise oma asja teha.

järgmise hommiku tunne

laupäev, tagadi-pahlka-kuimetsa-keava-kehtna-lipa-tagadi
tammaru-isand pidas sünnipäeva. väike motoriseeritud matk toimus sel puhul lähikonnas. ja väga mõnus oli, ilmast rääkimata. arnts moodustab muuseas oma vana jawaga äärmiselt tervikliku komplekti. et ta seda ratast jumalapärast maha ei müüks, nagu vahepeal ähvardas.
eriti mõnus oli aga peole järgmisel hommikul tagasi pöörduda, värske ja puhanuna. vaadata kõiki neid palava päikese käes kurevaid pohmellis tegelasi. oli sama lõbus kui neil, aga sugugi mitte nii paha olla.

stiil

laupäev, haapsalu
jaan pidas jälle nostalgiapäevi. rahvast oli uhkelt palju, autosid ja tsikleid jne. üksi muhkusid üle 12. kõik olid kõvasti vaeva näinud, et ajastu (1970ndad) kohaselt välja näha.
ja siis tuleb selline vanamees, tõenäoliselt astub lihtsalt kodust välja, ja tema ei pea stiili pärast üldse pingutama. ta vot ongi sellline.

külaskäik

üks sõber käis külas. lihtsalt helistas ja ütles, et keerab koju sõites meie juurde sisse. ei olnud teda ammu näinud, poolteist aastat vist, ega midagi kuulnud temast. veider, aga hirmus hea oli teda näha. rääkida temaga õieti ei saanudki, üks väike esineja nõudis oma ja ülejäänud aja rääkis kullo. aga tunne oli ikka hea. mõne inimesega vist on nii, et tuleb, ei ütlegi õieti midagi, aga kui ära läheb, on ruum teda ikka veel täis. heas mõttes. ja ma loodan, et see on tõsi - tundub, et tal läheb hästi.

pikisilmi oodatud

reede, kaelase kool
tsiklimehed käisid lastele kolmandat aastat sõitu tegemas.

zen-spordiala

pühapäev, vasalemma
lätlased olid tulnud trialit sõitma, isegi kohtunikud olid kodust kaasa võetud. täitsa tore. mees tuleb katsele, käib raja läbi, lükkab mõned kivikesed kõrvale, vaatab, mõtleb. ja siis sõidab mäest üles. tasakaal peab hea olema. ja väga paks ei saa ka olla. ja katsete vahepeal saab wheelie-sid teha.

jalad

1. september, kurtna kool