1973

eilne kohtumine kirjanikuisandaga (paremal) läks nihu juba sellest hetkest, kui mul oli 15 minutit eesti majani jõudmiseks, mina aga alles tammsaare tee tagumise otsa juurest kesklinna poole startisin. kell oli ammu pool kuus läbi, kui mina alles liivalaia tänaval ummikus istusin. hea, et paak seal seistes tühjaks ei saanud. oleksin jäänud veel lollimasse olukorda kui niigi olin.
mismoodi käituda, kui sa saad kokku inimesega, kes oleks nagu harjavarre alla neelanud? kui ta on nii neetult eneseateadlik ja endast heal arvamusel? kui sa oled üritanud tema raamatut lugeda, aga paarikümne lehe järel ei paku see sulle mingit pinget, sest sinu meelest on see lihtsalt kehvasti kirjutatud, olgu mees kui tark tahes, samas on kuidagi piinlik seda autorile tunnistada? sa vaatad seda meest enda vastas laua taga, kelle sünniaasta on sama kui sul endal, aga kellest jääb mulje nagu 60-aastasest, ja mõtled tahtmatult, et kas sa ise oled ka selline?

must mass

kaisal on 7 kutsikat. söömine näeb nii välja. oma kausi teevad labradorid juba pisikesest peale sekunditega tühjaks

sinine

ikka seesama kõnnu

mureliku ema sissekanne

oma lapsepõlvest ei mäleta, et oleksin ise või oleks vend kannatanud päevi et mitte öelda nädalaid mingite kõhuhädade käes.
tõnu tabab selline tõbi aga mingi aja tagant ikka uuesti. kas on viimastel aastatel maailma tekkinud mingi võitmatute kõhuviiruste hord? kuulen ka suuremaid ja väiksemaid sõpru nende üle kaebavat. mis see väike kõhulahtisus ära ei ole, ütlete? ega ei ole muidugi, aga kui see kestab kolm nädalat jutti, teeb murelikuks küll. kui laps ei söö päevade viisi muhvigi, on väsinud ja kuri - siis on see lihtsalt nõme. häda võib muidugi ajada ka tulevate hammaste kaela ja loodan, et seekord nii ongi.
õnneks hakkab tüüp vist paranema. täna käisime pahklas kondamas. tõnn solberdas sirge seljaga läbi kõigist kõige suurematest lompidest ja mudaaukudest, käis seejuures kõhuli vaid korra, ronis suure kivi ja veel suurema mäe otsa, neist viimasest tuiskas ka pootsmanniga kiiruses võisteldes alla. tundub, et meil oli väga timm hommik.

roheline

piknik

mini käis eile esimest korda piknikul

synnipäev

see võib olla täitsa võimas tunne, kui saad oma synnipäevakooki ise syya

ilupilt

320 kilo ratast. ma parem ei ütle, mis ma arvan. a üle pika aja üks landscape-formaadis pilt

vana ja uus, väike ja suur

et nad selles vanas majas õnnelikud oleksid

lazy boy - fmx hartwallis

mänd

eile kõnnu ääres. vaikne ja mõnus oli seal. pärast alles mõtlesin, et lõhna ei olnudki nagu tavaliselt. kailud pole veel õitsenud, vist sellepärast.

kirke

monster energy

edikule ei tahakski väga tee peale ette jääda

valik

lambanahas mäkketõusja meeldis maanteemuuseumi kaherattaliste näituse kujundajatele rohkem ja nad valisid selle pildi. näitus pidi järgmisel nädalavahetusel varbusel lahti minema ja terve suvi saab seda vaadata. mis seal täpselt näha on, seda ma veel ei tea.

ruvekas

ühed inimesed küsisid pilti tänapäeva mootorratturist. eile käisime rapla kardirajal kahte ratast testimas ja ruvekas oli seal oma streetfighteriga. tema vist oleks sobiv näide?

avamine nr 2, laupäeval rock cafe juures

püramiid